Kui m\u00fc\u00fcd kaupa v\u00f5i teenust Eesti ministeeriumile, omavalitsusele, koolile v\u00f5i muule avaliku sektori \u00fcksusele, saada talle struktureeritud e-arve<\/strong>, mitte PDF. K\u00f5ik avaliku sektori \u00fcksused on \u00e4riregistris e-arve vastuv\u00f5tjaks registreeritud, nii et e-arve on vaikimisi ainus \u00f5ige vorm, kui te just teisiti kokku ei ole leppinud. Kui Sul endal arveldustarkvara pole, saab e-arve avalikule sektorile saata riigi e-arveldaja kaudu t\u00e4iesti tasuta.<\/p>\n Selles artiklis:<\/p>\n Raamatupidamise seaduse \u00a7 7\u00b9 j\u00e4rgi tuleb kaupa m\u00fc\u00fces v\u00f5i teenust osutades riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse \u00fcksusele, avalik-\u00f5iguslikule juriidilisele isikule, nende valitseva m\u00f5ju all olevale raamatupidamiskohustuslasele v\u00f5i riigihangete seaduse \u00a7 5 m\u00f5istes hankijale esitada masint\u00f6\u00f6deldav arve ehk e-arve, kusjuures seaduses on ette n\u00e4htud erandeid<\/a>. Alates 2025. aasta suvest on selle taga selge loogika. Rahandusministeeriumi selgituse j\u00e4rgi asendus 2019. aasta \u00fcldine avaliku sektori e-arve kohustus 2025. aastal \u201eostja valib\u201c p\u00f5him\u00f5ttega<\/a>, mis laienes ka erasektorile. Iga raamatupidamiskohustuslane, kes on end \u00e4riregistris avalikult e-arve vastuv\u00f5tjaks registreerinud, v\u00f5ib m\u00fc\u00fcjalt n\u00f5uda e-arvet.<\/p>\n Avaliku sektori \u00fcksuste puhul on see valik juba tehtud. K\u00f5ik nad on \u00e4riregistris e-arve vastuv\u00f5tjaks kirjas, mist\u00f5ttu nende jaoks j\u00e4tkus sisuliselt endine e-arve-esimene re\u017eiim. Praktikas t\u00e4hendab see \u00fcht: kui saadad arve ministeeriumile v\u00f5i vallavalitsusele, on vaikevorm struktureeritud e-arve, kui te just kirjalikult muus vormis kokku ei ole leppinud.<\/p>\n Mis on struktureeritud e-arve? See on arve, mis on juba algselt loodud digitaalselt, \u00fchtse standardi j\u00e4rgi masinloetava failina, ja liigub m\u00fc\u00fcja s\u00fcsteemist otse ostja omasse. Rahandusministeerium r\u00f5hutab, et e-arve ei ole lihtsalt pilt, n\u00e4iteks PDF, vaid midagi enamat<\/a>. Ta v\u00f5imaldab andmete automaatset siiret \u00fchest s\u00fcsteemist teise, ilma et keegi peaks numbreid k\u00e4sitsi \u00fcmber tr\u00fckkima. PDF v\u00f5ib e-arvega kaasas liikuda, et inimene arvet mugavalt loeks, aga PDF \u00fcksi ei ole e-arve.<\/p>\n Enne kui midagi saadad, pead teadma, kellele arve tegelikult l\u00e4heb. Avaliku sektori asutustes aetakse siin kergesti sassi juriidiline ostja ja tema all\u00fcksus. Arve peab minema sellele juriidilisele isikule, kes on tehingu tegelik pool, mitte konkreetsele osakonnale v\u00f5i koolimajale, mis iseseisvalt ei arvelda.<\/p>\n Avaliku sektori \u00fcksus on RTK m\u00e4\u00e4ratluse j\u00e4rgi lai m\u00f5iste. Selle alla kuuluvad riik ja riigiasutused, kohaliku omavalitsuse \u00fcksused ja nende asutused, muud avalik-\u00f5iguslikud juriidilised isikud ning k\u00f5ik nende otsese v\u00f5i kaudse valitseva m\u00f5ju all olevad sihtasutused, mittetulundus\u00fchingud ja \u00e4ri\u00fchingud<\/a>. Nii et ka munitsipaalne SA v\u00f5i riigile kuuluv \u00e4ri\u00fching loeb siin avaliku sektori ostjaks.<\/p>\n Kust leiad \u00f5ige ostja ja tema kanali? Kaks kohta:<\/p>\n K\u00fcsi lepingut s\u00f5lmides v\u00f5i tellimust vastu v\u00f5ttes ostja k\u00e4est ka konkreetsed viited: lepingu number, tellimuse viide, kontaktisik, kulukeskus v\u00f5i muu tunnus, mida asutus soovib arvel n\u00e4ha. \u00dchtset \u00fcleriigilist kohustuslikku viitev\u00e4lja iga avaliku sektori arve jaoks seadusest ei tulene, aga igal asutusel on oma sisemine kord, ja kui see viide arvel puudub, j\u00e4\u00e4b makse tihti seisma. Parem k\u00fcsi see number kohe alguses, kui hiljem arvet parandada.<\/p>\n Vorming. Eestis on k\u00e4ibel kaks e-arve standardit: vanem Eesti standard ja Euroopa standard. Rahandusministeerium soovitab Euroopa standardit, tuntud ka Peppol-arvena, sest selle levik Euroopa Liidu \u00fcleselt laieneb<\/a>. Euroopa standard tugineb normile EN 16931-1. See on \u00fchtne e-arve andmemudel, mille j\u00e4rgi koostatud arve loetakse Eestis n\u00f5uetele vastavaks. Raamatupidamise seaduse muudatuse j\u00e4rgi eeldatakse e-arve vastavust, kui see j\u00e4rgib EN 16931-1, kuigi pooled v\u00f5ivad kokku leppida ka muus sobivas standardis<\/a>. Turvaline valik on seega EN 16931-1 p\u00f5hine Peppol-arve.<\/p>\n Kohustuslikud rekvisiidid. Kui oled k\u00e4ibemaksukohustuslane, tuleb arvele m\u00e4rkida k\u00f5ik, mida k\u00e4ibemaksuseaduse \u00a7 37 l\u00f5ige 7 n\u00f5uab<\/a>:<\/p>\n N\u00e4ide. Oled v\u00e4ikeettev\u00f5tja ja osutasid vallavalitsusele koolitusteenust 1 200 euro eest ilma k\u00e4ibemaksuta. Su Peppol-arvel oleks siis: m\u00fc\u00fcgiarve number ja v\u00e4ljastamise kuup\u00e4ev, Su ettev\u00f5tte nimi, aadress ja KMKR-number, ostjana valla juriidiline nimi ja registrikood, teenuse kirjeldus (\u201ekoolitus 12.08.2026\u201c), summa 1 200 \u20ac, k\u00e4ibemaks 24% ehk 288 \u20ac ja tasumisele kuuluv summa 1 488 \u20ac. Sinna k\u00f5rvale paned v\u00e4lja, mille valla raamatupidamine ise k\u00fcsis, n\u00e4iteks lepingu numbri ja kontaktisiku, sest ilma selleta j\u00e4\u00e4b arve nende majas seisma. Makset\u00e4htaja m\u00e4rgid nii, nagu lepingus kokku lepitud.<\/p>\n Kaks praktilist teed, ja valik s\u00f5ltub sellest, kas Sul on juba arveldustarkvara v\u00f5i mitte.<\/p>\n Oma operaatori kaudu.<\/strong> Kui Su ettev\u00f5te kasutab raamatupidamis- v\u00f5i arveldustarkvara, mis on liidestunud e-arve operaatoriga, koostad arve seal ja saadad selle oma e-arve operaatorile, kes edastab faili ostjani<\/a>. Sina vajutad \u201eSaada\u201c, ja operaatorite v\u00f5rgustik viib arve ostja operaatorini. See on mugavaim tee, kui saadad avalikule sektorile arveid regulaarselt.<\/p>\n Riigi e-arveldaja kaudu ja tasuta.<\/strong> Kui Sul arveldustarkvara pole v\u00f5i tahad avaliku sektori arveid saata ilma operaatorilepinguta, on riigi loodud e-arveldaja infos\u00fcsteem. RIK kinnitab, et e-arveldaja kasutamine avalikule sektorile arvete saatmiseks on tasuta, piiramatus koguses ja t\u00e4htajatult<\/a>, eeldusel et kasutad seda ainult riigiasutustele digiarvete koostamiseks ja saatmiseks ega tee muid kandeid. \u00dcksnes e-arvete saatmisel ei rakendu ka haldustasu. Keskkond on liidestunud k\u00f5igi Eestis tegutsevate operaatoritega, nii et arve j\u00f5uab kohale s\u00f5ltumata sellest, millise operaatori klient ostja on.<\/p>\n Enne kasutamist tuleb e-arveldajas s\u00f5lmida leping. Selle saavad s\u00f5lmida osa\u00fchingu, aktsiaseltsi ja teiste \u00e4ri\u00fchingute juhatuse liikmed, samuti mittetulundus\u00fchingute ja sihtasutuste juhatuse liikmed ning f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjad<\/a>. E-arveldaja asub ettev\u00f5tjaportaalis, sisened sinna ID-kaardi v\u00f5i Smart-ID-ga.<\/p>\n Saatmine ei l\u00f5pe nupuvajutusega. Kui arve on teele l\u00e4inud, kontrolli oma tarkvaras v\u00f5i e-arveldajas selle staatust, kas arve j\u00f5udis ostja operaatorini ja kas see vastu v\u00f5eti. Just siin peitub struktureeritud e-arve m\u00f5te: operaatorite v\u00f5rgustik annab tagasisidet, mida e-kiri kunagi ei anna.<\/p>\n See on ka p\u00f5hjus, miks Sa ei tohiks arvet lihtsalt PDF-ina e-kirjaga saata. E-kiri l\u00e4heb \u00fchest otsast teise ilma igasuguse kinnituseta, ostja s\u00fcsteem ei loe andmeid automaatselt sisse, ja kui kiri kaob kirjakasti, ei saa keegi teada. Avaliku sektori ostja ootab masinloetavat faili niikuinii, nii et PDF e-kirjaga t\u00e4hendab lihtsalt seda, et keegi peab need andmed uuesti k\u00e4sitsi tr\u00fckkima, ja arve viibib.<\/p>\n Kui marsruut ei t\u00f6\u00f6ta, n\u00e4iteks arve ei j\u00f5ua kohale v\u00f5i l\u00fckatakse tagasi, kontrolli kolme asja. Kas ostja registrikood on \u00f5ige ja vastab tehingupartnerite nimekirjale. Kas oled saatnud arve iseseisvalt arveldavale juriidilisele isikule, mitte all\u00fcksusele. Ja kas ostja \u00e4riregistris n\u00e4idatud vastuv\u00f5tukanal on ikka aktiivne. Tihti on viga just esimeses v\u00f5i teises punktis.<\/p>\n Parandamine. Kui saadetud m\u00fc\u00fcgiarves on viga, \u00e4ra kirjuta vana arvet vaikselt \u00fcle ega saada \u201eparandatud\u201c versiooni sama numbriga. Rahandusministeerium peab paranduse \u00f5igeks dokumendiks krediitarvet<\/a>. Puhas tee on tavaliselt kaheosaline: v\u00e4ljasta esialgse arve t\u00fchistamiseks krediitarve ja koosta seej\u00e4rel uus, \u00f5ige m\u00fc\u00fcgiarve uue numbriga. Nii j\u00e4\u00e4b raamatupidamise j\u00e4lg terveks ja ostja pool n\u00e4eb selgelt, mis juhtus.<\/p>\n Siin l\u00e4heb tihti segamini vana ja uus kord, nii et tasub kaks asja lahti harutada.<\/p>\n Vana kord tuli 2019. aastast: siis kehtestati Eestis \u00fcldine kohustus esitada e-arve, kui ostjaks on avaliku sektori asutus. See oli \u00fchesuunaline reegel, mis puudutas ainult avalikku sektorit.<\/p>\n Uus kord j\u00f5ustus 2025. aastal. Kohustus asendus ostja \u00f5igusega valida, millises vormis ta arvet saada tahab, ja \u201eostja valib\u201c p\u00f5him\u00f5te laienes ka erasektorile<\/a>. \u00d5igus e-arvet n\u00f5uda on n\u00fc\u00fcd k\u00f5igil, kes on end \u00e4riregistris avalikult e-arve vastuv\u00f5tjaks registreerinud. Seaduse m\u00f5istes annab selle \u00f5iguse raamatupidamise seaduse \u00a7 7\u00b9 l\u00f5ige 7<\/a>. Avaliku sektori jaoks t\u00e4hendab see sisuliselt vana re\u017eiimi j\u00e4tkumist, sest k\u00f5ik nad on juba vastuv\u00f5tjaks kirjas. Erinevalt varasemast on neil aga n\u00fc\u00fcd \u00f5igus teha vajadusel erandeid ja v\u00f5tta vastu ka muus vormis arveid.<\/p>\n Kaks v\u00e4\u00e4rarusaama tasub kohe maha v\u00f5tta. Esiteks: Eestis ei ole \u00fchte kohustuslikku riiklikku arveportaali, kuhu k\u00f5ik avaliku sektori arved tuleks laadida. Arve liigub operaatorite v\u00f5rgustiku kaudu, ja e-arveldaja on \u00fcks tasuta tee, mitte ainus lubatud kanal. Teiseks: \u00e4ra eelda, et Eestis on juba kinnitatud kohustuslik siseriiklik B2B e-arve mandaat mingiks kindlaks aastaks. Praegu kehtib ostja valiku mudel, ja e-arve n\u00f5ue tekib siis, kui ostja on end vastuv\u00f5tjaks registreerinud.<\/p>\n Kui vaatad kaugemale kui t\u00e4nane vallavalitsuse arve, on \u00fcks kuup\u00e4ev, mida tasub kalendris hoida. See puudutab piiri\u00fclest B2B-kaubandust, mitte seda, kuidas Sa t\u00e4na Eesti avalikule ostjale arvet saadad.<\/p>\n Jutt k\u00e4ib ViDA-st ehk algatusest \u201eVAT in the Digital Age\u201c, millega EL uuendab k\u00e4ibemaksus\u00fcsteemi. Euroopa Komisjoni \u00fclevaate j\u00e4rgi v\u00f5eti ViDA pakett ametlikult vastu 2025. aasta m\u00e4rtsis ja seda v\u00f5etakse kasutusele j\u00e4rk-j\u00e4rgult kuni 2035. aastani<\/a>. Ettev\u00f5tja jaoks on k\u00f5ige olulisem verstapost keskel: alates 1. juulist 2030 kehtivad piiri\u00fclestele B2B-tehingutele uued digiaruandluse n\u00f5uded (Digital Reporting Requirements), mis p\u00f5hinevad kohustuslikul e-arvel, ja e-arvest saab arveldamise vaikemeetod<\/a>.<\/p>\n See ei muuda seda, kuidas Eesti avalikku ostjat t\u00e4na arveldatakse. Aga suund on selge: struktureeritud e-arve, mis Sul juba avaliku sektori jaoks k\u00e4pas on, muutub 2030. aastaks piiri\u00fclese kaubanduse keskseks t\u00f6\u00f6riistaks. Kui \u00f5pid selle mudeli t\u00e4na omavalitsuse arvel selgeks, oled valmis siis, kui sama loogika laieneb Su L\u00e4ti v\u00f5i Soome kliendile.<\/p>\n Praktiline j\u00e4reldus t\u00e4naseks j\u00e4\u00e4b aga lihtsaks. Kontrolli ostja registrikoodi ja kanalit, koosta EN 16931-1 p\u00f5hine Peppol-arve k\u00f5igi k\u00e4ibemaksuseaduse rekvisiitidega, saada see kas oma operaatori v\u00f5i e-arveldaja kaudu, ja paranda vead krediitarvega. PDF e-kirjaga j\u00e4ta \u00e4ra.<\/p>\n Avaliku sektori ostja ootab struktureeritud e-arvet, mitte PDF-i. Alates 2025. aasta suvest kehtib p\u00f5him\u00f5te \u201eostja valib\u201c \u2013 ja k\u00f5ik avaliku sektori \u00fcksused on \u00e4riregistris e-arve vastuv\u00f5tjaks registreeritud, seega e-arve on vaikimisi ainus \u00f5ige vorm.<\/p>\n \u00d5ige ostja on juriidiline isik, mitte all\u00fcksus. Vastuv\u00f5tuinfo leiad \u00e4riregistrist ning RTK avaliku sektori tehingupartnerite nimekirjast, mida uuendatakse kord kuus.<\/p>\n Rahandusministeerium soovitab Euroopa standardit EN 16931-1 (Peppol-arve). See on \u00fchtne andmemudel, mis tagab arve n\u00f5uetele vastavuse ja automaatse t\u00f6\u00f6tlemise.<\/p>\n Kui sul pole arveldustarkvara, kasuta riigi e-arveldajat ettev\u00f5tjaportaalis. See on tasuta, piiramatus koguses ja liidestunud k\u00f5igi operaatoritega.<\/p>\n\n
Kas saata PDF v\u00f5i struktureeritud e-arve?<\/h2>\n
Samm 1: kuidas tuvastada \u00f5ige ostja ja tema vastuv\u00f5tukanal?<\/h2>\n
\n
Samm 2: koosta arve, mida ostja s\u00fcsteem l\u00e4bi seedib<\/h2>\n
\n
Samm 3: kuidas arve teele saata?<\/h2>\n
Samm 4: saada, kontrolli marsruuti ja paranda vead korralikult<\/h2>\n
Mis muutus 1. juulil 2025 ja mis mitte?<\/h2>\n
J\u00e4rgmine t\u00e4his: ELi piiri\u00fclene B2B-aruandlus 2030. aastast<\/h2>\n
FAQ<\/h2>\n
Kas avaliku sektori asutusele peab saatma e-arve v\u00f5i k\u00f5lbab PDF?<\/h3>\n
Kuidas leida ostja \u00f5ige registrikood ja vastuv\u00f5tukanal?<\/h3>\n
Millises vormingus e-arve peab olema?<\/h3>\n
Kuidas saata avaliku sektori e-arve tasuta?<\/h3>\n