Ei – üle 1000 euro teenimine platvormi kaudu ei tekita DAC7 kohustust, sest sellist piirmäära direktiivis pole. Nõukogu direktiiv (EL) 2021/514, mille Eesti on üle võtnud maksualase teabevahetuse seadusega, kohustab platvormihaldajat, ehk turuplatvormi või rakenduse operaatorit, koguma ja Maksu- ja Tolliametile (MTA) igal aastal esitama andmed müüjate tulu kohta. Aruande esitab platvormihaldaja, mitte müüja, ja 2026. aasta tehingute kohta tuleb see esitada hiljemalt 31. jaanuaril 2027. See 1000 euro piir, millega DAC7 tihti sassi aetakse, pärineb tegelikult KMD INF-i reeglist, mitte DAC7-st.
Kes DAC7 aruande tegelikult esitab?
DAC7 aruande esitab platvormihaldaja, ehk ettevõte, kes haldab turuplatvormi, rakendust või veebilehte, kus müüjad tehinguid teevad, mitte müüja, kes tasu sai. MTA juhise järgi tuleb andmed koguda ja kontrollida 31. detsembriks ning esitada MTA-le 31. jaanuariks. 2026. aasta andmete puhul tähendab see, et aruanne tuleb esitada hiljemalt 31. jaanuaril 2027.
Milliseid tegevusi ja müüjaid DAC7 katab?
DAC7 kehtib platvormidele, mis vahendavad kinnisvara üürile andmist, isikuteenuseid, kaupade müüki või transpordivahendite üürile andmist. Direktiivi (EL) 2021/514 järgi on raporteeritav müüja üldjuhul liikmesriigi resident, kes tegutseb aktiivse müüjana, või kinnisvara üürileandja, kelle üüritav vara asub liikmesriigis. Seesama reegel kehtib ka Eesti seaduses. Erand puudutab ainult kaupade müüjaid: kui müüja tegi aruandeaastal alla 30 tehingu ja sai kokku kuni 2000 eurot, ei tule tema andmeid raporteerida. 29 müügiga ja 1200 euroga kaubamüüja mahub erandi alla, 30 müügiga ja 1000 euroga müüja juba ei. Teenuste, kinnisvara või transpordi üürileandjatel erandit üldse ei ole.
Milline vorm e-MTA-s esitatakse ja mis andmed sinna lähevad?
Eestis esitab platvormihaldaja ühe DAC7 aruande e-MTA keskkonnas: täidab DAC7 rakenduses vormi või laadib üles XML-faili. Eraldi „üle 1000 euro” vormi pole. Aruanne sisaldab platvormihaldaja andmeid, müüja isiku- ja maksuresidentsuse andmeid, võimalusel makseandmeid ning kvartaalseid summasid tasu, tegevuste ja kinnipeetud maksude kohta direktiivi alusel. Eesti seadus kohustab platvormihaldajat need andmed müüjale näitama enne, kui ta need MTA-le edastab.
Miks tekib 1000 euro segadus?
See 1000 euro piir pärineb tegelikult käibemaksuseaduse rakendusaktist, mille kohaselt käibedeklaratsioonil kajastatakse kindlate käibemaksumääradega maksustatavat käivet sisaldavad arved, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot; ostu- ja müügiarvete piirmäära arvestatakse eraldi. See on käibemaksuarve lävi, mitte DAC7 nõue. Kui müüja tasu on juba deklareeritud vormil TSD, ei pea platvorm seda DAC7 raames uuesti raporteerima MTA selgituse järgi. Alates 25. aprillist 2026 võib teabevahetuskohustuse rikkumise eest juriidilisele isikule määrata kuni 50 000 euro suuruse trahvi maksukorralduse seaduse § 155³ alusel.
FAQ
Kas DAC7 nõuab üle 1000 euro teeninud müüjate kohta aruandlust?
Ei. DAC7-s sellist piirmäära ei ole. Kohustus on platvormihaldajal, kes peab aruande esitama 31. jaanuariks 2027. 1000 euro segadus pärineb KMD INF-i reeglist, mitte DAC7-st.
Kes peab DAC7 aruande esitama?
DAC7 aruande esitab platvormihaldaja (turuplatvormi, rakenduse või veebilehe operaator), mitte müüja. Eestis esitatakse see e-MTA keskkonnas hiljemalt 31. jaanuariks järgmisel aastal.
Millistel juhtudel müüjaandmeid DAC7 raames ei raporteerita?
Kaupade müüjate puhul on erand: kui müüja tegi aruandeaastal alla 30 tehingu ja sai kuni 2000 eurot, tema andmeid ei raporteerita. Teenuste, kinnisvara või transpordi üürileandjatel erandit pole.