Suures osas jah – ja Eesti on selleks üks paremaid kohti maailmas. Kaks rada on juba täna olemas. Esiteks e-MTA enda eeltäitmine: vali käibedeklaratsiooni periood, vajuta „Lae andmed” ja avaneb ettevalmistatud deklaratsioon kinnitatud kannete põhjal. Teiseks tarkvara otsetee: raamatupidamisprogrammid koostavad KMD Su kannetest ja esitavad selle EMTA-le otse masinliidese kaudu või ekspordivad faili, mille e-MTA-sse üles laed. Automaat teeb ettevalmistuse; kinnitamine ja vastutus deklaratsiooni õigsuse eest jäävad inimesele – ja tähtaeg on ikka 20. kuupäev, automaatikast sõltumata.
Kuidas automaatne KMD praktikas sünnib?
Ahel on lihtne, aga iga lüli loeb. Arved on süsteemis struktuurandmetena: e-arvetena või loetud dokumentidena. Kanded on konteeritud õigetele kontodele õigete käibemaksumääradega. Kuu lõpus koostab tarkvara nendest KMD põhivormi ja INF-lisa: see on arvete nimekiri partnerite kaupa, kuhu kuuluvad vähemalt 1000-eurosed arved. Sina vaatad kokkuvõtte üle, kinnitad ja deklaratsioon liigub EMTA-sse. Kui see ahel on terve, on KMD esitamine minutite, mitte päevade töö: ja mida puhtamad alusandmed, seda vähem on kuulõpu üllatusi.
Kus on automatiseerimise piirid?
Kolmes kohas. Erikorrad ja piiripealsed tehingud (pöördmaksustamine, ühendusesisene käive, erisused) vajavad õiget seadistust ja vahel tõlgendust; automaat rakendab reeglit, mille inimene on seadnud. Parandusdeklaratsioonid: kui hiljem selgub viga, otsustab paranduse sisu inimene. Ja kinnitus ise: ükski tõsiseltvõetav töövoog ei saada deklaratsiooni teele ilma, et keegi vastutav seda näinud oleks; automaatika mõte on, et see pilk kestab minuti, mitte pärastlõuna.
Mis edasi saab?
Suund on andmepõhise aruandluse poole: Rahandusministeeriumi kavatsus teha e-arved käibemaksukohustuslastele kohustuslikuks 2027. aastast tähendaks, et üha suurem osa KMD alusandmeid sünnib struktuurselt juba tehingu hetkel. Kes oma arvelduse täna automaatseks teeb, selle jaoks on tulevased aruandlusnõuded formaalsus, mitte projekt.