ViDA ehk käibemaksureform digitaalajastule (VAT in the Digital Age) ei kehtesta üht üleminekutähtaega. Direktiivi (EL) 2025/516 artikkel 6 jagab reformi neljaks tükiks ja igaühel on oma tähtaeg riigisisesesse õigusesse ülevõtmiseks. Esimene ja kõige lähem neist on 31. detsember 2026. Selleks kuupäevaks peavad liikmesriigid vastu võtma ja avaldama artikli 2 muudatused, mis hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2027 ning puudutavad peamiselt e-kaubanduse platvormide käibemaksurolli ja OSS/IOSS erikordi. Need muudatused ei käsitle veel e-arveldust ega piiriülest digiaruandlust. Need tulevad hilisemate tähtaegadega. Kui küsid, kas 31. detsember 2026 tähendab e-arvestuse kohustust järgmisel aastal, on vastus lihtne: ei, mitte selle tähtaja tõttu.
Millised on ViDA neli tähtaega?
Artikli 2 (31. detsember 2026, kohaldub 1. jaanuarist 2027) järel tuleb artikkel 3, mille liikmesriigid peavad üle võtma 30. juuniks 2028 ja mis hõlmab ühtse käibemaksuregistreerimise reforme. Lühiajalise majutuse ja teekonna platvormide käibemaksukohustuse eest vastutamise reegel võib jõustuda 1. juulist 2028 kuni hiljemalt 1. jaanuarini 2030, sõltuvalt liikmesriigi otsusest. Artikkel 4 nõuab ülevõtmist 30. juuniks 2029. Artikkel 5, kus on kirjas piiriülene B2B e-arveldus ja digiaruandlus, tuleb üle võtta 30. juuniks 2030 ja kohaldub 1. juulist 2030.
Mis vahe on ülevõtmisel ja kohaldamisel?
Seadus tuleb siseriiklikult vastu võtta enne tähtaega, kuid reeglid hakkavad kehtima veidi hiljem. Näiteks artikli 2 muudatused tuleb vastu võtta 31. detsembriks 2026, kuid need rakenduvad äridele alles 1. jaanuarist 2027. Sama loogika kordub kõigi nelja tähtaja puhul.
Kas määrused vajavad ülevõtmist?
Nõukogu määrus (EL) 2025/517 on siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. See kehtib automaatselt ja riigisisest seadusemuudatust ei vaja. Nii ei puuduta 31. detsembri 2026 tähtaeg määrust, vaid ainult direktiivi.
Kas 1. juuli 2030 toob kaasa üldise e-arvekohustuse?
Euroopa Komisjoni sõnul puudutab 1. juulist 2030 kehtiv digiaruandlus piiriüleseid B2B tehinguid. See ei tähenda, et kõik siseriiklikud ega B2C arved peavad olema e-arved.
Mida teevad Eesti, Läti ja Leedu juba praegu?
Eesti raamatupidamisseaduse muudatus andis end e-arve vastuvõtjaks registreerinud ettevõtetele õiguse nõuda müüjalt masinloetavat e-arvet. See reform on ViDA kalendrist eraldiseisev. Lätis on e-arve andmete edastamine VID-le G2G, B2G ja G2B sektoris kohustuslik alates 1. jaanuarist 2026, B2B osas alates 1. jaanuarist 2028. Leedu võttis käibemaksuseaduse muudatuse XV-1036 vastu 18. juunil 2026, avaldas selle 26. juunil 2026. Enamik sätteid kohaldub 1. jaanuarist 2027, osad alles 1. juulist 2029.
FAQ
Kas ViDA 31. detsember 2026 tähendab e-arvestuse kohustust 2027. aastal?
Ei. 31. detsember 2026 on ülevõtmistähtaeg direktiivi artikli 2 muudatustele. Need hakkavad kehtima alles 1. jaanuarist 2027 ja ei too veel kaasa üldist e-arvekohustust.
Millised on ViDA neli üleminekutähtaega vastavalt direktiivi artiklile 6?
Artikli 6 kohaselt on tähtaegadeks 31. detsember 2026, 30. juuni 2028, 30. juuni 2029 ja 30. juuni 2030. Rakendamisel on igaühel eraldi jõustumiskuupäev siseriiklikus õiguses.
Mis vahe on ülevõtmisel ja kohaldamisel ViDA kontekstis?
Ülevõtmine tähendab, et liikmesriik peab reeglid vastu võtma siseriiklikult enne tähtaega. Kohaldamine tähendab, et reeglid hakkavad äritegevuse jaoks kehtima hiljem.
Kas Nõukogu määrus (EL) 2025/517 vajab ülevõtmist?
Ei. Määrus (EL) 2025/517 on siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides, seega ei vaja see eraldi riigisisest ülevõtmisakti.