Ei, üldist e-arvete saatmiskohustust Eesti väikeettevõtetele 2026. aastal ei ole. Otsustab ostja: Raamatupidamise seaduse § 7¹ 1. juulil 2025 jõustunud muudatuse järgi tohib müüjalt e-arvet nõuda ainult klient, kes on end e-Äriregistris e-arve vastuvõtjaks registreerinud. Kui Sinu klienti seal kirjas ei ole, piisab kokkulepitud arvevormist. Rahandusministeeriumi selgituse kohaselt kehtib see „ostja valib“ põhimõte nii era- kui avaliku sektori klientidele, ent avaliku sektori asutused on registris juba kõik e-arve vastuvõtjatena kirjas, nii et nende puhul jätkub sisuliselt varasem kord.
Millal tohib klient e-arvet nõuda?
Erasektori kliendil on õigus e-arvet nõuda vaid siis, kui ta on ennast e-Äriregistris e-arve vastuvõtjaks registreerinud. See kanne on avalik ja tasub üle vaadata enne arve koostamist, sest sealt näed ka vastuvõtukanali andmeid. Sama seaduse § 7¹ lõike 7 järgi loetakse e-arve nõuetekohaseks, kui see vastab Euroopa e-arveldamise standardile EN 16931-1, mis on Peppol-vormingu aluseks olev ühtne masinloetavuse standard, kuid pooled võivad kokku leppida ka muus standardis, näiteks kohalikus Eesti e-arve formaadis. Kui klienti registris kirjas ei ole, puudub tal seaduslik alus e-arvet nõuda ja pooled võivad kasutada tavapärast arvevormi, sealhulgas e-kirjaga saadetud PDF-arvet.
Mille poolest erineb PDF-arve avaliku sektori e-arvest?
Kuna e-Äriregistris on e-arve vastuvõtjaks juba registreeritud ka kõik avaliku sektori üksused, siis nende puhul jätkub sisuliselt endine e-arvete esitamise režiim. Erinevus varasemaga on see, et 1. juulist 2025 tohivad need asutused vajadusel lubada ka muud arvevormi, kuid varem oli see keelatud. Tähtis on eristada masinloetavat e-arvet tavalisest PDF-arvest, mis on sisuliselt pilt ega võimalda andmete automaatset ülekannet ostja süsteemi. Kirjas saadetud PDF ei muutu e-arveks ka siis, kui klient on suur ettevõte – vormingu määrab standard, mitte saatmiskanal.
Kas käive või käibemaks mõjutab e-arve kohustust?
Ettevõtte käive, käibemaksukohustus või töötajate arv e-arve kohustust ei mõjuta, sest seadus ei näe selleks ette eraldi piirmäära. Segadust tekitab sageli KMD INF-i 1000-eurone piir: see puudutab, milliseid arveid pead käibedeklaratsiooni lisal ühe tehingupartneri kohta maksustamisperioodis deklareerima, mitte seda, millises vormis arve väljastada.
Mis on plaanis 2027. ja 2030. aastaks?
Rahandusministeerium on pakkunud välja käibemaksukohustuslastele üldise e-arve kohustuse ja 1000-eurose piiri kaotamise, nimetades võimalikuks jõustumisajaks 2027. aasta. See on seni väljatöötamiskavatsus, mitte kehtiv seadus, ja seda ei tohi praegu käsitleda juba kehtiva tähtajana. Kindel on ainult Nõukogu direktiivi (EL) 2025/516 tähtaeg: 1. juulist 2030 muutub e-arve kohustuslikuks ELi piiriüleste B2B-tehingute puhul. Eesti-sisestele arvetele see reegel ei laiene.
FAQ
Kas Eestis on 2026. aastal väikeettevõttele üldine e-arve saatmiskohustus?
Ei. Üldist e-arvete saatmiskohustust 2026. aastal Eesti väikeettevõtetele ei kehtestata, sest otsustab ostja registreering e-Äriregistris, mitte ettevõtte käive või KMD INF piir.
Millal tohib eraviisiline (erasektori) klient 2026 e-arvet nõuda?
Erasektori klient võib e-arvet nõuda ainult siis, kui ta on e-Äriregistris registreeritud e-arve vastuvõtjaks. Kui klient registris ei ole, puudub tal seaduslik alus e-arvet nõuda ning võib kasutada kokkulepitud arvevormi.
Kas KMD INF 1000-eurone piir mõjutab e-arve kohustust?
Ei mõjuta. KMD INF 1000 euro piir puudutab seda, milliseid arveid tuleb käibedeklaratsiooni lisal ühe tehingupartneri kohta deklareerida, mitte seda, millises vormis arve väljastada.
Mis muutub 2030. aastaks e-arveldamisel ELis?
1. juulist 2030 muutub e-arve kohustuslikuks ELi piiriüleste B2B-tehingute puhul. Eesti-sisestele arvetele see reegel ei laiene.