Mis on verkkolasku? Soome e-arve mõiste ja reeglid 2026

Verkkolasku on soome keeles masinloetav e-arve: arve, mis on koostatud, edastatud ja vastu võetud struktureeritud elektroonilises vormis nii, et tarkvara saab selle automaatselt töödelda. Täpselt nii on see kirjas Soome seaduses hankeüksuste ja ettevõtjate elektroonilise arveldamise kohta (241/2019), mis jõustus 1.4.2019 ja millega rakendati EL-i arveldusdirektiiv 2014/55/EU. Lisaks peab arve järgima Euroopa standardit EN 16931. Praktiline vahe on lihtne: e-kirja manusesse pandud PDF-arve ei ole verkkolasku, sest keegi peab selle andmed ikkagi käsitsi süsteemi trükkima. Verkkolasku liigub operaatori võrgu kaudu ühest arveldustarkvarast teise ja jõuab ostuarvete hulka ilma käsitööta.

PDF-arve, e-lasku ja verkkolasku ei ole sama asi

Need kolm sõna lähevad Soome klientidega suheldes kõige sagedamini sassi.

PDF-arve on pilt arvest. Inimene loeb selle ära ja sisestab numbrid. Formaalselt on tegu elektroonilise dokumendiga, kuid see ei ole struktureeritud kujul ja seetõttu ei mahu see seaduses 241/2019 antud e-arve määratluse alla.

E-lasku tähendab Soome kõnepruugis eelkõige eraisikule ehk tarbijale saadetavat arvet, mis jõuab tema internetipanka. Verkkolasku on aga see, mille saadad teisele ettevõttele või avalikule sektorile.

Verkkolasku on masinloetav sanoma – andmefail, kus iga rekvisiit on omal kohal: müüja, ostja, arve number, maksetähtaeg, käibemaks, summa. Sellepärast saab ostja programm selle ise raamatupidamisse kanda.

Konkreetne näide. Saadad Soome kliendile 1 200 euro suuruse arve. PDF-ina läheb see kellegi postkasti ja ootab, kuni ta jõuab selle sisse kanda. Verkkolaskuna jõuab see tema ostuarvete järjekorda mõne minutiga, ilma et keegi midagi trükiks.

Kas verkkolasku on Soomes kohustuslik?

Vastus on täpsem kui lihtne „jah“ või „ei“.

Üldist reeglit, mille järgi peaks iga Soome ettevõtete vaheline arve alati liikuma verkkolaskuna, ei ole. Seadus 241/2019 teeb kaks asja. Esiteks kohustab see avalikku sektorit selliseid arveid vastu võtma – riigi keskvalitsusasutusi ja ühishankeüksusi alates 1.4.2019, ülejäänud hankeüksusi 1.4.2020. Teiseks annab see alates 1.4.2020 õiguse nõuda teiselt hankeüksuselt või ettevõtjalt arvet just selles seaduses määratletud e-arve vormis.

Ehk: Sinu Soome klient võib nõuda verkkolaskut. Kui ta nõuab, siis PDF enam ei sobi.

Seadus peab ettevõtjaks (elinkeinonharjoittaja) sellist liike- või kutsetegevust, mille majandusaasta käive on üle 10 000 euro. See piir määrab, kelle kohta see nõudmisõigus käib – see ei ole mingi üldine verkkolasku-kohustuse lävend.

Avaliku sektoriga arveldades on asi selge. Riik võtab vastu ainult Euroopa standardile vastavaid verkkolaskuid ning arvel peavad olema nii maksuhalduri arveldusnõuete kui ka avaliku halduse juhendi kohustuslikud andmeväljad. Kui mõni kohustuslik väli on tühi, ei ole tegu nõuetekohase arvega.

Nii saadad esimese verkkolasku Soome kliendile

Neli sammu, ei rohkem.

• Küsi kliendilt aadress: vaja on verkkolasku aadressi (verkkolaskuosoite) ja tema operaatori- ehk vahendajatunnust (välittäjätunnus). Mõlemad käivad koos.
• Sõlmi leping operaatoriga: e-arve operaator on teenusepakkuja, kes võimaldab arveid elektrooniliselt saata ja vastu võtta. Ilma operaatorita arve võrku ei jõua.
• Kontrolli rekvisiidid: arve number, kuupäev, viitenumber, maksetähtaeg, käibemaksu jaotus, IBAN-kood ja mõlema poole tunnused.
• Saada ja vaata kinnitust: operaator näitab, kas arve läks kohale või jäi kinni.

Mida tähendab OVT-tunnus?

OVT tuleb sõnadest Organisaatioiden Välinen Tiedonsiirto ehk organisatsioonidevaheline andmeedastus ja seda tunnust kasutatakse arve õigele saajale suunamiseks. Tunnus algab Soome maksuhalduri koodiga 0037, siis tuleb y-tunnus ilma sidekriipsuta (8 märki) ja soovi korral kuni 5-märgiline tarkenne, nii et kogupikkus jääb 12 ja 17 märgi vahele – näiteks 003723327487.

Operaatoritunnus on osa samast aadressist ja näitab, millise operaatori kaudu kliendi arved liiguvad. Operaatorite ja pankade vahendajatunnuste ajakohast nimekirja peab Tieke ning saajate OVT-tunnuseid saab otsida avalikust verkkolasku aadressiregistrist.

Finvoice, EN 16931 ja Peppol – mida valida?

Siin tasub hoida kaks asja lahus. EN 16931 määrab arve tietosisällön ehk selle, millised andmed peavad arvel olema; standardi SFS-EN 16931-1:2017 saab SFS-i lehelt tasuta. Finvoice 3.0 ja TEAPPSXML 3.0 on Soome kasutusel olevad arvekirjeldused ning uusimad versioonid vastavad sellele Euroopa standardile. Finvoice on XML-il põhinev sanoma.

Praktikas Sina formaati ei vali – seda teeb operaator või Sinu arveldustarkvara. Sinu asi on teada, et arve vastab Euroopa standardile.

Rahvusvaheliste klientidega tasub küsida Peppoli kohta. Peppol on üleeuroopaline e-arve võrgustik ja sellega liitudes saad arveid vastu võtta kõigilt ettevõtetelt, kes selle võrgu kaudu saata suudavad. Kui klient asub väljaspool Soomet, küsi oma operaatorilt otse, kas tema riigist arveid vastu võetakse.

Mis muutub 2030. aastaks?

EL-i ViDA-pakett (VAT in the Digital Age) võeti vastu 11.3.2025 ja jõustus 14.4.2025; õigusaktid avaldati EL-i Teatajas 25.3.2025 ja põhiakt on nõukogu direktiiv (EU) 2025/516. Jõustumisest alates võivad liikmesriigid kehtestada kohustusliku e-arveldamise kindlatel tingimustel.

Kaks kuupäeva tasub meelde jätta. E-arvel põhinevad digitaalse aruandluse nõuded hakkavad kehtima piiriülestele EL-i B2B-tehingutele 1.7.2030. Ja 1.1.2035 on tähtaeg, mil liikmesriigid, kus on oma riigisisene reaalajas tehingupõhine aruandlus, peavad selle EL-i mudeliga kooskõlla viima.

Seda aga sageli tõlgendatakse valesti. 1.7.2030 ei muuda automaatselt kohustuslikuks Soome-siseseid B2B-verkkolaskuid – see puudutab piiriüleseid tehinguid. Soome oma kodumaise kohustuse sisu ega jõustumispäeva ei ole seaduses fikseeritud; teema on veel ettevalmistusjärgus ja pisiettevõtete kohustuslikkust ning üleminekuaegu alles kaalutakse.

Sellepärast on mõistlik aadress ja operaator korda teha juba enne, kui keegi seda nõuab. Alusta lihtsast asjast: küsi oma kolmelt suuremalt Soome kliendilt nende verkkolasku aadress ja vahendajatunnus. Kui nad selle saadavad, tähendab see, et nad on valmis Sinu arveid masinloetavana vastu võtma – ja Sinu järgmise arve käsitöö väheneb kohe.

Loe ka: English

Viimati kontrollitud: 14. september 2026

FAQ

Mis vahe on PDF-arvel ja verkkolaskul?

PDF-arve on digitaalne dokumendipilt, mida inimene peab käsitsi lugema ja raamatupidamisse trükkima. Verkkolasku on Euroopa standardile EN 16931 vastav masinloetav XML-andmefail, mis liigub arveldustarkvarade vahel operaatorivõrgu kaudu automaatselt. Soome seaduse 241/2019 tähenduses ei klassifitseeru tavaline PDF e-arveks.

Kas verkkolasku on Soomes ettevõtete vahel kohustuslik?

Üldist automaatset kohustust kõigile ettevõtetele pole kehtestatud, kuid seadus 241/2019 annab ostjale seadusliku õiguse verkkolaskut nõuda. Kui tehingupartneri majandusaasta käive ületab 10 000 eurot või tegu on avaliku sektoriga ja ta nõuab standardset e-arvet, ei tohi müüja enam piirduda PDF-iga.

Mis on OVT-tunnus ja kuidas see moodustub?

OVT-tunnus tähistab organisatsioonidevahelist andmeedastust ning toimib verkkolasku aadressina. Tunnus algab Soome maksuhalduri prefiksiga 0037, millele järgneb ettevõtte 8-kohaline y-tunnus ilma sidekriipsuta ning vajadusel kuni viiekohaline osakonna täpsustus. Kogu koodi pikkus jääb vahemikku 12 kuni 17 märki.