Ühendusesisese käibe aruanne kaob 2030: mis tuleb asemele

Jah, senine ühendusesisese käibe koondaruanne kaob. Aruandluskohustus ise siiski ei kao, see läheb lihtsalt kiiremaks. Nõukogu direktiiv (EL) 2025/516 tunnistab 1. juulist 2030 kehtetuks käibemaksudirektiivi artiklid 265–271, millel praegune perioodiline koondaruanne (EC Sales List, Eestis vorm VD) põhineb. Asemele tulevad uues sõnastuses artiklid 262–264: tehingupõhine digiaruandlus, kus andmed liiguvad iga tehingu kohta eraldi ja kohe, mitte kuu kokkuvõttena. Liikmesriigid peavad vajalikud siseriiklikud reeglid vastu võtma ja avaldama hiljemalt 30. juuniks 2030 ning kohaldama alates 1. juulist 2030. Käibemaksukohustuslase jaoks tähendab see, et kuuaruande täitmine asendub andmeedastusega arve väljastamise hetkel. Ettevõtte suurusest või käibest sõltuvat erandit direktiiv ette ei näe.

Aruanne kaob, tempo muutub

ViDA (VAT in the Digital Age ehk käibemaksureeglite digiajastu pakett) on juba kehtiv õigus, mitte eelnõu. Direktiiv 2025/516 võeti vastu 11. märtsil 2025, avaldati Euroopa Liidu Teatajas 25. märtsil 2025 ja jõustus 14. aprillil 2025. Üleminek ise on aga alles 2030. aastal, ja just see ajavahe tekitab kolm levinud arusaamatust.

Esimene: „aruandlus lõpeb“. Ei lõpe. Lõpeb vorm ja rütm. Koondaruande asemel tuleb tehingupõhine andmeedastus.

Teine: „väikeettevõttele tuleb erand“. Direktiivis sellist erandit ei ole.

Kolmas: „hakkame andmeid saatma otse Euroopa Komisjoni portaali“. Ka see ei ole nii. Andmed lähevad oma riigi maksuhaldurile, kes edastab need edasi.

Võta mõttemudel lihtsalt: täna esitad kuu lõpus nimekirja, 2030. aastast annab iga arve ise endast teada.

Keda see puudutab ja kas käibepiir päästab

Kohustuse käivitab kaks asja: Sa oled käibemaksukohustuslasena registreeritud ja Sa teed teatud liiki piiriülese tehingu. Käibe suurus rolli ei mängi. Uus artikkel 262 hõlmab direktiivi järgi kõiki käibemaksukohustuslasi, kes teevad määratletud ühendusesiseseid tarneid, kauba üleviimisi, soetusi ja pöördmaksustamisega tehinguid. Käibepõhist künnist ega üldist väikeettevõtte vabastust seal ei ole.

Üks oluline vahe on siiski olemas. Liikmesriik võib otsustada, et ta ei nõua ostjapoolseid andmeid artikli 262 lõike 1 punktide b ja d tehingute kohta. Need on ühendusesisesed soetused ja pöördmaksustatavad soetused. See valik ei puuduta müüjapoolt: punktide a ja c tehingute kohta, ehk Sinu enda ühendusesiseste tarnete ja pöördmaksustatud teenuste kohta, tuleb andmed esitada igal juhul. Nii et kui Eesti, Läti või Leedu kasutab seda võimalust, jääb ostuarvete pool lihtsamaks, müügipool mitte.

Kuidas andmed 1. juulist 2030 liiguvad

Ahel on lühem, kui see paberil paistab:

• Arve: väljastad struktureeritud e-arve, mitte PDF-arve.
• Andmeedastus: arve andmed lähevad oma riigi maksuhaldurile. Müüjana teed seda arve väljastamise ajal, ostjana (kui riik seda nõuab) pärast arve saamist.
• Riiklik süsteem: maksuhaldur edastab kogutud andmed automaatselt Euroopa keskregistrisse.

Andmeedastuse võid teha ise või lasta teha kolmandal osapoolel, näiteks teenusepakkujal, raamatupidajal või operaatoril. Direktiiv kohustab liikmesriike lubama edastust Euroopa e-arveldusstandardi ja selle loetletud süntaksite abil, mis on sätestatud direktiivis 2014/55/EL. Süntaks tähendab siin lihtsalt andmete tehnilist vormingut. Sisu on sama, aga „kirjapilt“ erinev.

Kas Peppol muutub kohustuslikuks?

Direktiiv ühte kohustuslikku kanalit ette ei kirjuta. Nõue on, et riik peab Euroopa standardi vastu võtma ja et edastuse võib teha kas ise või partneri kaudu. Peppol on võrgustik, mille kaudu suur osa Baltikumi e-arveid täna juba liigub, ja kui Sinu tarkvara saadab masinloetavaid e-arveid Euroopa standardi järgi, on andmete sisu poolelt suur osa tööd tehtud. Kanalite ja liideste täpsed riiklikud valikud selguvad rakendusetapis. Komisjon on avaldanud ViDA rakendamise töökava, mille alusel tehnilised üksikasjad paika pannakse.

Tähtajad, andmeväljad ja maksurisk

Siin muutub kõige rohkem. Direktiivi 2025/516 järgi peab müüja edastama andmed iga tehingu kohta siis, kui arve väljastatakse või oleks tulnud väljastada. Kui arve väljastab klient ise (self-billing ehk ostja poolt koostatud arve), on tähtaeg hiljemalt 5 päeva pärast väljastamist. Kui liikmesriik nõuab soetuste kohta ostjapoolseid andmeid, tuleb need esitada hiljemalt 5 päeva pärast arve kättesaamist. Ühendusesisese kaubatarne ja määratletud pöördmaksustatavate tarnete arve tuleb 2030. aasta seisuga väljastada hiljemalt maksustatava teokoosseisu tekkimise kuule järgneva kuu 15. kuupäevaks.

Aruandesse minev andmekoosseis tuleb arveväljadelt. Kaks välja tasub juba täna üles otsida: paranduste puhul viide algse arve numbrile ja müüja pangakonto või virtuaalkonto tunnus. Kui Sinu tarkvara hoiab kreeditarvet algarvest lahus või kui IBAN-kood on arvel ainult vabatekstis, tuleb see enne 2030. aastat korda teha.

Ja nüüd see osa, mis puudutab raha. Ühendusesisese kaubatarne käibemaksuvabastuse võib maksuhaldur keelata, kui müüja jätab nõutud andmed esitamata või esitab need valesti, välja arvatud siis, kui müüja suudab puuduse nõuetekohaselt põhjendada. Praktikas: 1200-eurone arve Läti kliendile, mille andmed jäid edastamata, ei ole enam ainult vormiviga, vaid võib muutuda Eestis maksustatavaks käibeks.

Central VIES ei ole portaal, kuhu Sina ise raporteerid

Central VIES käivitub samal kuupäeval, 1. juulil 2030. Nõukogu määruse (EL) 2025/517 kohaselt arendab ja haldab keskset süsteemi tehniliselt Euroopa Komisjon, iga liikmesriik peab aga pidama riiklikku elektroonilist süsteemi, mis kogutud andmed automaatselt edasi saadab. Ettevõtja jaoks tähendab see, et aadress jääb koduseks: andmed lähevad oma maksuhaldurile, mitte Brüsselisse.

See, mis keskregistris toimub, on kontroll ja võrdlus. Liikmesriik peab andmed Central VIES-i edastama hiljemalt üks päev pärast nende kogumist ning käibemaksukohustuslaste ja ühendusesiseste tehingute andmeid säilitatakse 10 aastat. 1. juulist 2032 kaovad vanad VIES-i teabevahetuse sätted, kuid kohustus kinnitada elektrooniliselt käibemaksukohustuslase numbri kehtivust ning sellega seotud nime ja aadressi jääb alles. KMKR-numbri kontroll ei kao kuhugi. Pigem muutub see veel olulisemaks, sest vale number lööb nüüd välja tehingu tasemel.

Mida esitada täna Eestis, Lätis ja Leedus

Kuni 30. juunini 2030 kehtivad senised vormid ja tähtajad. Ära lõpeta esitamist varem.

Riik	Aruanne	Mida deklareeritakse	Tähtaeg
Eesti	Vorm VD	Kauba ühendusesisene käive, kolmnurktehingud, nõudmiseni varu ning teise liikmesriigi maksukohustuslasele osutatud teenused	Kalendrikuule järgneva kuu 20. kuupäev
Läti	Käibedeklaratsiooni lisa (PVN 2 / „VAT 2“)	ES-i kaubatarned ja teenused teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasele	Vormi täpne nimetus ja tähtaeg tuleb kontrollida VID-i juhendist (siinsete algallikatega kinnitamata)
Leedu	Vorm FR0564	Ainult teistes liikmesriikides käibemaksukohustuslasena registreeritud isikutele tarnitud kaup ja osutatud teenused; teistest liikmesriikidest soetatud kauba väärtust ei näidata	Esitamise tähtaeg tuleb kontrollida VMI juhendist (siinsete algallikatega kinnitamata)

Kaks praktilist nüanssi. Eestis aruannet ei esitata, kui sellist kauba või teenuse käivet või kauba teise liikmesriiki toimetamist nõudmiseni varuna ei ole toimunud, ja aruande saab e-MTA-s käsitsi täita, XML- või CSV-failist laadida või raamatupidamistarkvarast X-tee kaudu saata. Leedus tuleb FR0564 parandamisel esitada kogu aruanne uuesti, mitte ainult need andmed, mis muutuvad. Käibemaksuseaduse artikli 49 kohaste tarnete paranduse juurde tuleb VMI juhise järgi lisada vabas vormis selgitus, mis näitab paranduse põhjused.

Ettevalmistus 2026–2030: mida oma tarkvaralt küsida

Neli aastat tundub palju, kuni selgub, et pool nimekirjast puudutab andmete kvaliteeti, mitte tarkvara versiooni.

• Kaardista vood: kirjuta välja, millised Sinu müügid ja ostud on ühendusesisesed tarned, soetused, kolmnurktehingud või pöördmaksustatud teenused. Just need read hakkavad 2030. aastast liikuma tehingupõhiselt.
• Kontrolli KMKR-numbreid süsteemselt: Leedu maksuhaldur juhib tähelepanu, et partneri käibemaksukohustuslase numbrit saab kontrollida Euroopa Komisjoni veebilehel või i.MAS portaali päringu ja veebiteenuse kaudu. Tee sellest arve loomise osa, mitte kvartalilõpu kontroll.
• Vii rekvisiidid struktuuri: kui riik, KMKR-number, tarneliik või maksuvabastuse alus on arvel vabatekstina, ei ole neid masinloetavast e-arvest võimalik korrektselt välja lugeda.
• Hoia paranduste ahel: kreeditarve ja parandusarve peavad viitama algse arve numbrile.
• Pane maksekonto paika: müüja pangakonto või virtuaalkonto tunnus peab olema eraldi väljal.
• Küsi tarkvarapakkujalt üks konkreetne küsimus: kas ja kuidas kavatsete toetada riiklikku tehingupõhist andmeedastust alates 1. juulist 2030 ning kas arved väljastatakse Euroopa e-arveldusstandardi süntaksites. Vastus „me tegeleme sellega“ ei ole veel plaan.

Kui Sa täna juba saadad ja võtad vastu e-arveid struktureeritud kujul, on suurem osa tööst tehtud ning 2030. aasta muutus puudutab peamiselt seda, kuhu ja kui kiiresti andmed liiguvad. Kui arved liiguvad PDF-ina ja VD täidetakse kuu lõpus käsitsi, on just see töölõik, mis nelja aasta pärast enam ei tööta.

Loe ka: English · lietuviškai

Viimati kontrollitud: 14. september 2026

FAQ

Kas ühendusesisese käibe aruandlus kaob 1. juulil 2030 täielikult?

Aruandluskohustus ei kao, vaid muutub kiiremaks ja tehingupõhiseks. Kuupõhise koondaruande (vorm VD) esitamise asemel hakatakse andmeid maksuhaldurile edastama automaatselt iga arve väljastamisel.

Kas väikeettevõtetele kohaldatakse ViDA digiaruandluses erandit?

Direktiivis (EL) 2025/516 ei ole ette nähtud käibepõhist künnist ega väikeettevõtete vabastust. Reeglid kohalduvad kõigile käibemaksukohustuslastele, kes teevad piiriüleseid ühendusesiseseid tehinguid.

Kuhu ja kuidas ettevõtja tehinguandmed alates 2030. aastast saadab?

Ettevõtja ei saada andmeid Euroopa Komisjoni portaali, vaid oma riigi maksuhaldurile standardse e-arvega. Maksuhaldur edastab kogutud andmed automaatselt keskregistrisse Central VIES.